Reklaam

 Veetke kevade viimased päevad muusika seltsis. Otsakooli saalis toimub 30. mai tore kontsert. Esitajaks on karismaatilie noormees Julius Köster, kes on oma saavutustega ka väljaspool muusikakooli silma jäänud. Esitused on lood nii lähedalt kui kaugelt. Nautida saab põhjamaade värskust ja kargust Griegi sonaadiga ja kodumaist hõngu Räätsa marginaliga. Cherny etüüd toob kahe tundelise teose vahele meeldiva pausi, kus saab nautida pianisti tehnilisi oskusi. Kontsertile on tasuta sissepääs ja pärast kontserti võib igaüks pianistiga suhtlust alustada ning oma kogemustest rääkida, olgu need positiivsed või negatiivsed.

Kohtume 30 mail!


Kava:

„Kevade ärasaatmine“ 30.05.2017 teisipäev, Kl 17.00 Otsakooli kontsertsaalis.

Esitab: Julius Sebastian Köster klaveril

 

C. Czerny(1791-1857) etüüd op 740 Es-duur no. 15

Carl Cherny on Tšehhis sündinud ja Austrias elanudhelilooja, õpetaja ja pianist. C. Cherny kirjutas oma eluajal väga suure hulga teoseid. Olles ise klaveriõpetaja 18. sajandil, pidi helilooja ise kirjutama oma õpilastele lugusid tehnika edendamiseks. Sellepärast on Cherny loomingus väga palju puhtalt tehnilisi lugusid, mis on laias kasutuses ka tänapäeval. Kirjutas ta kaks etüüdide raamatut: op 299 ja op 740. Viimane on mõeldud edasijõudnumatele mängjatele.

 

E. H. Grieg(1843-1907) Sonaat op 7 e-minoor 1. osa.

Edvard Hagerup Grieg oli Norras sündinud helilooja ja pianist. Teda peetakse romantikaajastu üheks juhtivatest heliloojateks. Klaverile kirjutas helilooja vähe, kuid need teosed, mis jõudsid rahva sekka pälvisid laia heakskiidu. Kõige tuntum klaveriteos Griegilt on tema I klaverikontsert a- mollis. Siiski tuntakse norrakat kõige paremini tema süidi „Peer Gynt“ järgi.

 

J. Rääts(1932-) Marginalia g- moll no 21

                Jaan Rääts sündis Tartus Eestis. Jaan Rääts on neoklassitsistliku stiilisuuna juhtiv esindaja, kes tõi Eesti muusikasse rõhutatult antiromantilise – aktiivse, mängulise, tundekultusest vaba väljenduslaadi. Kõige rohkem on Jaan Rääts kirjutanud kammermuusikat, millest suur osa on klaverile: prelüüdid, sonaadid, kuulus tokkaata ja 24 marginali. Viimane kogu oli ka esimene Eestis plaadistatud elektrooniline teos. Räätsa muusika on kontsertlik ja mänglev tänaseni ning žanrist sõltumata. Helilooja on öelnud: "Mulle ei meeldi ranged süsteemid. Mulle meeldib igasugust kõlamaterjali endasse imeda, filtreerida, vajalikul määral emotsionaalselt töödelda. Sel alusel fantaseerida..."

Sissepääs kontsertile on tasuta

 






Julius Sebastian Köster
(Tallinn Estonia) Pianist

Olen sündinud Tallinnas muusikute perekonnas. Lõpetasin Tallinnas Narva maantee muusikakooli klaveri erialal ja astusin kohe järgmisel aastal Otsa-nimelisse muusikakooli sama eriala jätkates. Osalesin see aasta koolidevahelisel konkursil, kus sain tänuks osavõte eest diplomi. Kõige rohkem meeldib mulle Vene romantikute muusika, eriti Mily Balakirevi teosed, nagu „Islamey“ ja „Toccata“ cis- moll.